GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ
välismaiseks liikmeks, hakkas ta mõtlema sellele, kuidas organiseerida teadusalast tööd
oma kodumaal. Ta töötas välja Berliini Teaduste Akadeemia asutamise projekti ning
vestles samal teemal pikalt ka Venemaa tsaari Peeter Suurega. Seega võib oletada, et
Leibniz mõjutas mingil määral ka Vene Teaduste Akadeemia rajamist.
Alates 1676. aastast kuni surmani teenis Leibniz nelikümmend aastat
Braunschweig-Lüneburgi hertsogi õukonnas. Helgemateks hetkedeks tema elus olid
filosoofilised vestlused hertsoginna Sophie ja Preisi kuninganna Sophie-Charlotte'iga
tema Berliinis viibimiste ajal. Pikki aastaid oli ta hertsogi raamatukogu juhatajaks ja
pidas seda ametit kolme järjestikuse Hannoveri valitseja ajal. Kui viimane neist, Georg
Ludwig, päris 1714. a. Inglismaa trooni, ei soovinud ta Leibnizit endaga kaasa võtta.
Halastamatu podagra tegi lõpu Leibnizi lõpututele reisimistele ning ahldas ta
Hannoveris tugitooli