Rändur udumere kohal
tõelist nime ilma , et ma peaks kartma , et mulle valesüüdistusi näkku
paisetaks? Jõudnud mäe tippu vaatasin ma puperdava südamega alla nendele
samadele tuules pöörlevatele pilvedele. Teadsin , et kõik see oli tolle alatu
võõama krahvi süü. Tema oli ju see , kes tappis mu isa ja süü minu kaela veeretas.
Tema oli ju see , kes nüüd mu südamedaami külje alla puges. Temast mõeldes nägin
Eemalt taevaservalt välja ilmuvas vihmapilves heletat välku sähvimas.Oleks mul vähemalt
mingeid tõendeid tema vastu , aga ei.Istusin maha , toetasin selja vastu kivi
ja mõtlesin. Sel hetkel kadus ootamatult üks pilv õhtupäikese eest ja tolle kuldsed
kiired pimestasid mind. Tõstsin käe silme ette ja vaatasin maha. Seal paistis midagi ,
midagi peale kivi. See oli kellegi nahkkaantest päevik Sirvisin seda uudisimuga.
Tint oli enamustes kohtades vihma tõttu laiali läinud. Uurisin laiali valgunud