Lõputu Kohvijoomine retsensioon.
Ei
saanud küll poeedi teostest väga aru aga selle eest äratas see mu tähelepanu ja
valvsust. Tema tegelaskuju küll häiris mind pisut. Oli ju ta algul suur isamaalane,
siis oli ta ka punaste poolel ja peale seda varjas isegi maha seda. Ta oli küllaltki
valelik ja äraandlik mõnel puhulgi.
Üks suurimaid küsimusi, mille üle ma olen mõelnud etenduse kohta on, et
miks kõhn mees kandis läbi aegade, reziimide ja mundrite kogu aeg ühesid ja
samasid helepruunikaid-ruudulisi pükse. Võibolla näitas see eestlase, kui
inimese meelsust. Mindakse vooludega kaasa ja kohanetakse, kuid
vähemnähtavalt ollakse ikka isamaaliselt meelestatud. Kuid mitte väga varjatult.
Need püksid olid ikkagi päris kirjud. Aga ega eestlased pole siis papist tehtud, et
peaks varjama pidevalt. Julgeid väljaastumisi on minevikust küllalt võtta. Tõnu
Oja täitis oma rolli vägagi viisakalt ja normaalselt. Ta oleks justkui loodud sellist
tegelast mängima