Tõde ja Õigus II Terve tekst
Tule vaata, tule ruttu!"
Ja ta jooksis ja kahmas laualt tassi, et seda pr. Malmbergile näidata, aga enne kui ta seda
jõudis teostada, pillas ta tassi põrandale, kus see purunes kildudeks. Ehmunult, veel enam aga
pettunult jäi Ramilda seisma ja lõi silmad kord tädile, kord Indrekule. Ja Indrekul oli äkki
tundmus, nagu peaks ta tassikõrva taskust võtma ja ka selle põrandale viskama, teiste tükkide
juurde. Vaevalt suutis ta hoiduda seda tegemast.
,,See on lihtsalt hirmus, kui helepala sa oled! hüüdis pr. Malmberg pahaselt. ,,Nüüd lõhkusid uue
tassi ära."
,,Aga tal polnud ju enam kõrva küljes!" hüüdis Ramilda vastu. ,,Uuel tassil polnud enam kõrva,
armas tädi, seda tahtsin sulle näidata."
,,Nüüd muidugi pole tal enam kõrva küljes," ütles pr. Malmberg.
,,Ei, tal oli juba enne kukkumist kõrv ära. Ise terve, aga kõrva ei olnud."
,,Seda ma ei usu, see pole võimalik," vaidles pr. Malmberg vastu.
,,See oli võimalik," kinnitas Ramilda