Ilmub näiteks äikesetormis sõitvate laevade mastide tippu. Seda nähtust tundsid juba vanad kreeklased, kuid neile oli jällegi tundmatu püha Elmo nimeline kodanik (surnud 303 maj). Aga nähtus on vägev iseenesest. Seega tuli kreekidel seda mõne jumala või vähemalt pooljumalaga seostada ja nad seostasidki. Kusjuures tegid nad vahet, kas masti tipus oli üks või kaks sädelust. Esimesel juhul nimetati tuld Helenaks. Koroonalahenduse vahendusel lahkuvad laengukandjad kõrge pingeni laadunud kehade pinnal esinevatelt teravikelt Sädelahendus. Esimeseks elektriliseks nähtuseks, millega inimesed kokku puutusid, oli välk - atmosfääri elektri säde-lahendus. Seejärel avastati elekter, mis tekib hõõrdumisel (näiteks klaasi hõõrumisel nahaga, või juuste kammimisel). Sädelahendusel muutub õhk väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks, kuna
selle pärast kutsuti teda Roosiks, samas meeldis talle raskusi tõsta ja lihastrenni teha - kolmandaks toakaaslasseks oli Voitinski - Kõrvaltoas olid Müller, Vutt, Laane, Baškirtsev - Laanel olid täid, kes toakaaslasi kimbutasid - Järgmises toas asusid von Elbe, krahv Mannheim, vürst Bebutov, pan Hodkevitš, inglane King, kõik tähtsad mehed, krahvi balalaikamängu käidi kuulamas ja lauldi popi laulu - Inglane King oli naiselik, teda kutsuti ilusaks Helenaks - krahv Hodkevitš sai Indrekult lõuga, sest sõimas teda oma jooksupoisiks, järgnes rusikavõitlus, teised lahutasid nad, direktorile ei teatatud, mehed leppisid ära, Indrek nõustus käske täitma - direktor sai kaklusest siiski teada, kiitis Indrekut - Indrek ei saanud hästi magada kartis et ei kuule äratust, kõrvaltoa poisid tegid muusikat ja laulsid, kui neid keelama mindi eitasid poisid toimunut