Eesti iseseisvumine 1918
seisva rahvaskultuuri väljaarendamine. Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja
toetuse osaliseks, kadus oht kaotada rahvaskultuur saksastumise või venestumise läbi.
Vabariigi algussaastail oli majandusliku kitsikuse tõttu raske saavutada märgatavat edenemist
kultuurielus, ent juba 1925.a.jõuti Kuultuurkapitali loomiseni.
Kultuurkapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad
laekusid mitmesugustest maksudest, sissetulek jagati kirjanduse, helekunsti, kujutava kunsti,
näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel.
Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna
laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Andekamatele
määrati riiklikke abirahasid ja suunati neid vajaduse korral välismaale ennast täiendama.
Professionaliseerumise protsessidele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti
annaabi.ee 
