Kala referaat - Säga
(LK 252)Samalaadselt on hambaid ja üleval vahelõualuul (mis moodustab sägal ülalõua) ja
suulaes. Lõpuseava katva kile ääred (16 kidemega) on nii laiad, et üks pool ulatub kurgu all
teise
peale. Küljejoon üsna sirge ja hästinähtav. Ujupõis suur, õhujuha varal söögitoruga ühendatud,
omab osalise pikivaheseina. Ujupõiest selgmiselt, selgroo kõrval paiknevad neerud annavad
sägal ka ujupõie kõhupoolele ulatuvaid sagaraid.Värvus on mitmesugune. Säga selg on
rohekas-tumehall, helehallilt marmoreeritud, veidi kollaka lisandiga.Pealegi on säga ühtlaselt
mustjas - tumehall või rohekashall Küljed on kollakalaiguliselt- valgelt halliga
marmoreeritud. Kurgu alt on
valge , kõht on hallikas valgete ümarate täppide või laikudega.(LK 253)
Levik ja elupaik: Järvede ja suuremate , tavaliselt sügavate jõgede põhja lähedal elutsev
röövkala.Eelistab mudapõhja,vajab peiduurkaid. Meil esineb väga väikesearvuliselt, peamiselt
Emajõe alamjooksul ja Peipsi järves