Kasutatud on helehalli krohvipinda ja tumedat telliseimitatsiooni. Peamaja katus ja aknad on samuti tumedad. Uuenenud hoones muudeti ka ruumide paigutust, suurendati laoruumide pindala, loodi uusi õppeklasse, lisandus keldrikorrus ning kujundati hoonet ümbritseva territooriumi haljastust.Palju on püütud säilitada endise koolihoone olemust nii seest kui väljast. Praktikahoone on väliselt eriti huvitav ja stiilne. Kasutatud on helehalle betoonpaneele. Praktikahoone teisel korrusel olevad aknakujulised avad sümboliseerivad justkui pooleliolevat ehitist. Uude korpusesse kavandati vähe kindlaid vaheseinu, mis võimaldab vajadusel ruumide otstarvet hõlpsalt muuta. Peahoonet ühendab õppetöökodadega teiselt korruselt klaasist koridor , mis saab liikuda hoonete vahel ilma, et peaks välja minema. Hoonete projekteerimisel on ka pandud suurt rõhku keskkonna säästlikkusele.
Eeliseks on see, et inimkonna eluaja jooksul on tema energia alati tasuta. Paljudes riikides on päikesepaneelide süsteem laialt levinud ning ka Eestis soojendatakse sel moel vett. Midagi enamat siin aga Päikese abil toota ei saa, sest paneelidel oleks otstarve kõigest kolmandikul aastast. Meie kliimavöötmes sellisele küttesüsteemile täielikult lootma jääda oleks utoopiline. Rännates ringi Eesti läänerannikul ning saartel võib tihti märgata tohutuid helehalle tiivikuid, mida teatavasti kutsutakse tuulegeneraatoriteks. Ka nende abil toodetakse ,,rohelist" energiat ehk antud juhul tuuleenergiat. Põhjus, miks generaatoreid on leida vaid spetsiifilistest kohtadest, on ilmselge. Rannikualad on tuulisemad kui sisemaa ning tuul on ju vaieldamatult suurimaks eelduseks nii vanamoeliste kui ka kaasaaegsete tuulikute töötamisel. Võiks ju arvata, et on võimalik kohu riigi energiavajadused generaatoritega katta, kuid tegelikkuses ei ole asi nii lihtne