"heledaveelisi" - 1 õppematerjal

Karula kõrgustiku maastikurajoon

ala -tõenäoliselt on see suurima pinnavormide arvuga paik Eestis ja positiivsete pinnavormide arv ulatub kuni 50-ni 1 ruutkilomeetril. Sealsed oosid vahelduvad mõhnadega, künniste ja seljakute vahelisel alal levivad sood (30–40% pindalast). Olulise osa Karula kõrgustikust moodustavad küngastevahelised nõod, mis on soostunud või kuhu on tekkinud veekogud. Karula järved on eriilmelised -maastiku mosaiiksuse tõttu leidub seal nii heledaveelisi kui ka pruune järvi, milles elutsevad erinevad kooslused. Tänu järvede suurele hulgale ja mitmekesisusele leiab sealt nii häid kalapüügikohti kui ka ujumiskohti, kuna enamus sealsetest järvedest on suhtelised madalad. Samuti on mitmete järvede ääres matkarajad ja puhkekohad. Kõige tuntum maastikurajooni ala on Karula rahvuspark mis hõlmab ligi kolmandikku kõrgustiku pindalast. Rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja