Malmid - toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega(kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega). Kõrgahjus: toormalm – terase sulatamiseks; valuvalm; ferrosulam – suure Mn/Si sisaldusega rauasulam. Valgemalmis on süsinik rauaga seotud olekus tsementiidi kujul. Hall malmis on süsinik vabas olekus grafiidina. Liblegrafiitmalmil (hallmalm) on libleja kujuga grafiidi osakesed. Keragrafiitmalmil on kerajad grafiidi osakesed. Tempermalmil on helbekujulised grafiidi osakesed. Toodetakse lõõmutamise teel: a) must tempermalm – feriitstruktuuriga, saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisega (plastsem aga nõrgem); b) valge tempermalm – perliitstruktuuriga, saadakse oksüdeerivas keskkonnas (nt rauamaagiga)(tugevam, aga vähem plastsem) Terased – raua sulamid, mis sisaldavad süsinikku 0,05...2,14%. Terasesulatuse meetodid: Konvertermeetod – sulatus teraskesta ja tulekindlast materjalist voodriga lahtises ahjus
. Kõrgtugev malm (modifitseeritud, just kui terase tugevus) on kerajad grafiidi osakesed. Malmvalandite saamiseks peab sulametalli enne valuvormi valamist modifitseerima (0,03…0,08% magneesiumi lisamisega). Eurostandarti puhul lisaks tõmbetugevusele N/mm2 näidatakse ka katkevenivust A %-des. Euroopa (EN 1563) GJS-300-18 Saksa (DIN 1693) GGG .. Soome (SFS 2113) GRP … Tempermalmil (sepistatav- vplastilisem kui tavaline) on helbekujulised grafiidi osakesed – kerajas grafiit. Tempermalmist valandeid toodetakse valgemalmi valandeist lõõmutamise teel. Vastavalt lõõmutuskeskkonnale eristatakse a)must tempermalmi – ferriitstruktuuriga ja saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisel, b) valge tempermalm – perliidstruktuuriga, saadakse oksüdeerivas keskkonnas (rauamaak) lõõmutamisel EN 1562 GJMB-400-2 (must) EN 1562 GJMW-…-.. (valge) DIN 1692 GTS ..-.
Malmil margiga EN-GJS-400-18 on minimaalne tõmbetugevus 400N/ mm 2 ja katkevenius 18%. Malmi GJS-900-2 tõmbetugevus on 900 N/ mm 2 , katkevenivus 2%. Keragrafiitmalmide puhul kasutatakse samuti vajadusel margitähistust kõvaduse järgi, näiteks EN-GJS-HB230 on keragrafiimalm Brinelli kõvadusega 230. Keragrafiitmalmide ettenähtud tõmbetugevus on 350-900 N/ mm 2 , mille suurendamisel katkevenivus väheneb 22-2%. Tempermalmil on helbekujulised grafiidi osakesed – pesajas grafiit. Tempermalmist valandeid toodetakse valgemalmist valandeid lõõmutamise teel. Vastavalt lõõmutuskeskkonnale eristatakse: a) Musta südamega ehk must tempermalm, mis on põhiliselt ferriitstruktuuriga ja saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisel (mittesüsinikärastuslõõmutatud tempermalm); b) Valge südamega ehk valge tempermalm, mis on põhiliselt