Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
tagasihoidlikumal moel. Mõisnikud olid ainsad, kes oskasid lugu pidada luksuslikkusest ja
suurejoonelisusest, aga väikeste mastaapide juurde oli seda raske sobitada. Palmse
mõisapargi 1753. a plaani vaadates võib näha, et kõik barokkpargile tüüpilised
kujunduslemendid: pöetud hekid ja puud, arabeskparterid, labürindid jm on püütud paigutada
küllaltki väikesele maa-alale (1,3 ha), kui Prantsusmaa parkide pindala ulatus sadadele
hektaritele. Plaanilahendus oli meie mõisaparkides küllaltki selgepiiriline: park jaotati
korrapärasteks nelinurkseteks osadeks, kus igale kujunduselemendile oli leitud oma koht kindlas
ruudus. Mõisahoonetele kõige lähemal asuvates ruutudes paiknesid arabeskse mustriga parterid
madalaks pöetud taimedest ja kivikillustikust. Maja tagaväljak jaotati keskse teega kaheks
erinevalt lahendatud ruumiks. Sellest üks oli kujundatud pöetud hekkidest kõrgeks keeruliseks
annaabi.ee 
