Metsatulekahjud Eestis
82
Analüüs 2
Esimeses analüüsis tõdeti, et igale metsatulekahjude rohkele aastale eelneb või järgneb oluliselt
madalama metsapõlengute arvuga aasta. Pikemas minevikus sellist seost ei leita, sest näiteks aastale
1926, mil põles 1066,7 ha83 metsa eelnes 982,7-hektarilise84 metsapõlengutega aasta ja järgnes
2097,6-hektarilise85 kogupindalaga aasta. Seda kinnitavad ka aastad 1932-1935, kui vastavalt põles
878,8, 4733, 1388,2 ja 726,6 hektarit86 metsa. Tollal olid loomulikult kustutamisvahendid ja
ennetamismeetodid algelisemad. Seiresüsteeme sellisel moel nagu praegu ei eksisteerinud üldse.
Kuid juba 1950ndate keskpaigast alates peab paika väide, et suurepindalaliste metsatulekahjudega
aastale eelneb või järgneb märkimisväärselt väiksema kogupindalaga aasta.87
[email protected]..
77 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 98.
78 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 104.