Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hektarised" - 3 õppematerjali

Märgalad
3
doc

Märgalad

Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud. Märgalad on tavaliselt osaliselt veega kaetud. Märgalade hulka kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad (sood ja madalad veekogud) kui ajutiselt liigniisked alad (üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad jt üleujutusalad). Tavaliselt on märgala pinnas küllastunud mageveega. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000- hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katab 22,3% Eesti maismaast. Suurem osa turbamaid leidub vaid Soomes. Mõned rabad on üle 10 000 aasta vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest, mis umbes 6500 aastat tagasi rannataimestiku vohamise tagajärjel järk-järgult mülgasteks muutusid. Mõned rabad on aga tekkinud vastupidise protsessi ­ põhjavee tõusu ja mineraalirikka maa vettimise ­ tagajärjel.

Loodus → Keskkonnaökoloogia
27 allalaadimist
Sammaltaimed
4
docx

Sammaltaimed

aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma kõige paksem turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. Eesti märgalad ­ sood ja rabad Kuna Eesti maastik on tasane, tungivad märgalad kõikjale. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000 hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katavad 22,3% Eesti maismaast. Vaid Soomes on suurem osa turbamaid. Mõned rabad on enam kui 10 000 aastat vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest mis umbes 6500 aastat tagasi rannataimestiku vohamise tagajärjel järk-järgult mülgasteks muutusid. Mõned rabad on aga tekkinud vastupidise protsessi ­ põhjavee tõusu ja mineraalirikka maa vettimise tagajärjel. Rabad moodustavad ühe huvitavama elupaiga lindudele, eriti tundraliikidele nagu Euroopa

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
Zetterberg-lk 520-545-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
34
docx

Zetterberg, lk 520-545 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

väiketalud ( l - 1misjärel maal oli 0 hektarit) 2213 riigile müüma kolhoosi 30ja kilogrammi nendes keskmiselt 53,6 talumajapidamist. vilja haritava maa hektari 1952. kohta,aasta aga lõpuks oli kõigis talud 20-25-hektarised kolmes100Balti liiduvabariigis kilogrammi haritavakollektiviseerimine maa hektari täielikult kohta. läbi viidud. Kartulite osas olid vastavad kohustused 40 ja 140 kg. Ka aktiivse maksupoliitikaga taheti raskendada suuremate Taludest kollektiviseeritud

Ajalugu → Eesti ajalugu
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun