Glükolüüs
akumuleerumisel, glükokinaas aga ei ole. See võimaldab akumuleerida maksal
glükoosi varu glükogeenina sel ajal, kui glükoos on liias ning samas soodustada
glükoosi perifeerset tarbimist siis, kui glükoos on vajalik energiaallikana perifeersetes
kudedes.
2. Glükoos 6-fosfaadi isomeraas
Glükolüüsi raja teine reaktsioon on isomerisatsioon, mille käigus G6P
konverteeritakse fruktoos 6-fosfaadiks (F6P). Vastav reaktsioon on rakus olevate
heksoosfosfaatide kontsentratsioonide korral pöörduv. Seega katalüüsib vastav
ensüüm nii glükolüütilise raja reaktsiooni kui ka pöördreaktsiooni glükoneogeneetilise
raja koosseisus.
3. Fosfofruktokinaas-1, PFK-1
Järgmises glükolüüsi raja reaktsioonis kasutatakse ATP energia F6P konverteerimisel
fruktoos 1,6-bisfosfaadiks (F1,6BP). Reaktsiooni katalüüsib fosfofruktokinaas-1 ehk
PFK-1 ja reaktsioon on praktiliselt pöördumatu (ΔG0 = -22.2 kJ/mol).