Antiikkirjanduse eksam 2011
Arhailisel ajal ei seostunud jamb ühegi kindla värsimõõduga, jambide asemel kasutati ka trohheusi ja teisi
värsimõõte.
Eleegia- Tänapäevases tähenduses on eleegia kurvatooniline luuletus mis tahes värsimõõdus.
Antiikajal nimetati eleegiaks ükskõik mis teemal loodud luuletust, mille rütmiliseks ühikuks oli
eleegiline distihhon (kaksikvärss).
See koosnes heksameetrist ja sellele järgnevast pentameetrist. Viimane moodustus kahest
heksameetripoolest, mida lahutas dierees (jaotamine, lahutamine). Enne diereesi langevad sõnalõpp ja
värsijala lõpp kokku.
Eleegia keel oli lähedane eepose keelele ja saatepilliks pigem puhkpill.
//
26. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu? Kuidas seostub värsside
sisu autori elukäiguga?
Küllap mu laitmatu kilbiga nüüd mõni sailane hoopleb,
annaabi.ee 
