tulemusena. Katioonidevahelised interaktsioonid on kõigis suunades samasugused. Katioonide paiknemist saab modelleerida, kujutades katioone keradena, mida saab erinevalt kokku pakkida. Esimese kihi kerad paiknevad nii, et igaühel on kuus naabrit. Teine kiht paikneb esimese peal, kerade vaheliste tühikute kohal. Kui kolmanda kihi aatomid paiknevad täpselt esimese kihi oamde kohal, saame kihtide paigutuse ABAB, mis vastab heksagonaalsele tihepakendile (hcp). Kui kolmanda kihi aatomid ei paikne täpselt esimese kihi omade kohal, saame uue kihi C ja kihtide paigutuse ABCABC, mis vastab kuubilisele tihepakendile (ccp). Kuna katioonid paiknevad võres tihedaimal võimalikul viisil, on metallid reeglina suure tihedusega. Kuubilises kristallivõres on kogu kristalli läbivad aatomite tasandid, mis võivad üksteise suhtes liikuda ccp metallid on hästi sepistavad. Hcp metallides sellised libisemistasandid vähe ja nad on hapramad
poorid difundeeruvad materjalist välja ja tulemusena saadakse praktiliselt mittepoorne materjal. Kuna purustav pragu saab tavaliselt alguse suurtest pooridest, siis nende likvideerimine tõstab sulami tugevust ja omaduste stabiilsust. Lisaks pooride kadumisele toimuvad sulamis suure rõhu all ja kõrgel temperatuuril ka muud protsessid: muutub karbiiditerade sisestruktuur (plokkide peenenemine, kristallvõre moondumine), pinnakihi pingeolukord, Co kristallvõre üleminek kuubiliselt heksagonaalsele jne. Samuti suureneb WC lahustuvus koobaltis (kuni 5%), kasvavad termilised survepinged karbiidis. 42 3. KERMISTE OMADUSED Kaasajal peavad materjalid töötama sageli kõrgetel temperatuuridel ja agressiivsetes (happelistes ja alustelistes) ning abrasiivsetes keskkondades. See esitab materjalidele kõrgeid nõudmisi. Nad peavad olema suure kuumuspüsivuse ja korrosioonikindlusega ning kulumiskindlusega
annaabi.ee 
