Jämedateralistel aga mõnikord kondrid puuduvad ja nimetatakse akondriititeks. Neid teatakse 140, millest 13 meenutavad Kuu ja Marsi kivimeid. Neid tuntakse Shergotty, Nakhla ja Chassigny meteoriitide järgi SNC-meteoriitidena. Foto: Akondriit - Luotolax, Soome, langes 13. detsembril 1813 Raudmeteoriidid: Ehk sideriidid. Raudmeteoriitide keemilises koostises esineb valdavalt raud (76 94%) ja nikkel (5 25%). Nikli sisalduse järgi jagatakse heksaedriidid, oktaedriidid ja ataksiidid. Koobaltit leidub kuni 1%, keskmiselt siiski ainult pool protsenti. Vähesel määral sisaldavad raudmeteoriidid veel galliumi, süsiniku modifikatsioone ja vaske. Vägagi raske on eristada raudmeteoriite mitmesugustest tavalistest leitud rauatükkidest. Keskkonnas roostetamisel kaovad raudmeteoriidi pinnalt tema iseloomulikult tunnused. Raudmeteoriidile on iseloomulik omapärane kristalliline struktuur, mis ilmnevad lihvitud pinna söövitamisel lahjendatud happega
märgitakse rooma numbritega I, II, III, IV. Struktuuri järgi jaotatakse nad aga kolme suuremasse rühma: heksaeedrid, milles on vähem kui 6% niklit, oktaeedrid, milles nikli sisaldus on7-13% ja ataksiidid. Raudmeteoriidid koosnevad kas ainult tamasiidist, taeniidist või mõlema segust. Taeniidil on kuni 20% Ni. Nendele on vägagi iseloomulik omapärane kristalliline struktuur, mis ilmneb hästi nende lihvitud pinna söövitamisel lahjendatud lämmastikhappega. Heksaedriidid koosnevad suurtest kamasiidid kristallidest. Nende peal ilmnevad kitsad ristuvad jooned ning nikli sisaldus nendes on väike. Oktaeedrid moodustavadtuntud raudmeteoriitidest 80%. See sisaldab niklit 7-13%. Ataksiidid sisaldavad aga 12% niklit ning nende pinna söövitamisel ei teki struktuuri, mis oleks kristalliline. Neid esineb raudmeteoriitide hulgast kõige vähema ja seda vaid 8%. Kivi-raudmeteoriidid ehk segameteoriidid ligikaudu võrdsetes osades nikkelrauda
annaabi.ee 
