Valitsus, ideoloogiad ja demokraatia
Ortotoksid vanade traditsioonide jälgijad
Dogma jäik tõekspidamine
Seadusandliku võimu ülesehitus:
Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ.
Ühe ja kahekohalisus
Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled
parlamentidest kahekojalised. Euroopas koosneb kahest kojas näiteks Suurbritannia, Saksamaa,
Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poole ja Venemaa parlament. Ühekojalisus on iseloomulik
Skandinaaviale ( v.a Norra) ja Balti riikidele.
Sageli nimetatakse kodasid ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam
või mõjukam kui alamkoda. Pigem on see vastupidu riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda
oma seadusandliku tegevusega. Seaduse järgi on kojad võrdsed, mis tähendab, et õigusakt jõustub
alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud.
Kodade erinevused:
· komplekteerimise viis
· töövaldkondade jaotus