Keskonnakahjustus Ülekarjatamine (lambad ja kitsed) Liiga suurte põldude rajamine Oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda muldade sooldumise Liigne kuivus Küttepuude raie Eelnevalt nimetatutest tulenev erosioon Kliimasoojenemine Ülerahvastumine Üleväetamine Huumuserikka mulla ja põldude hävimine Põuad ja nälg Liiva ja tulmutormid Põhjavee hävimine Kõrbestumine sunnib inimesi elukohta vahetama Põldude ümbritsemine hekkidega Loomade karjatamisel aedade kasutamine (et loomad ei saaks minna kaugemale ja seal taimestikku hävitada) Väiksemad karjad Puude istutamine Muldade õige niisutamine Kuna kõrbestumise vältimine on oluliselt odavam kui selle tagajärgedega tegelemine, tuleb teha kõik, mis me suudame, et kõrbestumist peatada. http://www.ciesin.org/docs/002193/002193.html http://www.scalloway.org.uk/phye5.htm http://www.treehugger.com/files/2009/06/australia
Geograafiline asend Briti saared asuvad Euroopa emamaa looderannikul. Need koosnevad kahest suuremast ja üle 5000 väiksemast saarest. Geograafiliselt jagunevad Briti saared põhja ja lääneosas asuvatakse mägismaadeks ning lõuna ning idaosas olevateks madalikeks. Geograafiliste maavarade poolest on Briti saared rikkalikud. Maastik Briti saartel on tüüpilised madalad lainjad kõrgustikud, kõrged rabanõmmed ja väiksed kõrgete hekkidega piiratud maaalad. Iirimaad kutsutakse ka Smaragdsaareks, kuna tugevad vihmasajud annavad talle lopsaka rohelise välimuse. Veekogud Tuntumad jõed Riiki läbivad paljud jõed ning nende kõrvale on Thames rajatud paljud linnad. Riigi pikim jõgi on 354 km Ouse pikkune Severn, mis voolab Walesi keskelt Trent lõunasse, läbides Inglismaa edelaosa. Tweed
Renessansiajast on juba teada aedade autorid. Itaalia linnades valitsesid renessansiajastul perekonnadünastiad, näiteks Este ja Medicite perekonnad, kes olid samal ajal ka esimesed kunstimetseenid ning kes palkasid endale arhitekte, ehitajaid ja kujundajaid, et luua oma villade ümber kauneid aedu. Need aiad oma monumentaalsuse ja veerohkusega polnud algul renessansile sugugi tüüpilised. Samas oli neil sarnaseid jooni lihtsamate aedadega: kompositsioonis olid hekkidega piiratud aiaosad, puuderead, pergolad, pügatud vormid (topiary). Aja jooksul aga arenes ka renessansi kujundusstiil ning järgnevate näidete najal ongi võimalus saada väikest ülevaadet renessansi villade arengust. Villa Medici. See aed moodustub erilistele terrassidele paigutuvatest iseseisvatest aiakompositsioonidest. Terrassidelt avaneb vaade Arno jõele ja Firenzele. Maastikku ja terrasse
annaabi.ee 
