Keskkonnateenistuse ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vahel jätkata süvendatud õhusaaste uuringuid nimetatud piirkonnas. Uuringute eesmärgiks on välja selgitada välisõhu halva kvaliteedi põhjused, kaardistada saastetasemed ning pakkuda välja meetmeid olukorra parandamiseks. Projekti esimese etapi käigus teostatud mõõtmised näitasid, et väga oluline osa vesiniksulfiidi saastest pärineb heitveepuhastusjaamast. Kuna heitveepuhastusjaama jooksevad kokku erinevatest tööstusettevõtetest pärinevad heitveed, mis põhjustavad vesiniksulfiidi teket heitveepuhastusjaamas või heitveetorustikes endis, siis tuleb paralleelselt välisõhu mõõtmistega teostada heitveepuhastusjaama sissevoolude põhjalikku seiret. Saadud tulemused annavad teavet väävliühendite päritolu kohta ja võimaldavad võtta kasutusele asjakohaseid meetmeid. Projekti käigus teostatakse neli
muda osakestele. Aktiivmuda protsessi kineetika. Tegemist on lbivoolureaktorit meenutava ssteemiga. Oluline parameeter on toidu ja mikroorganismide suhe (F/M): heitvee org. aine (BHT) kogus kilogrammi Linna ssteemide kaudu kogutud heit-ja sademetevesi aktiivmuda kohta aeratsioonimahutis kogutakse tunnelkollektorite kaudu heitvee peapumplasse, kus toimub esmane mehaaniline puhastus. Peapumplast pevas. Tavaliselt F/M on 0.2-0.5 kg suunatakse heit- ja sademetevesi heitveepuhastusjaama, kus BHT5/pevas/kg akt. muda. vrehoones eemaldavad mehaanilised rehad suuremad jtmed. Peale eelpuhastust eemaldatakse liivapdjates liiv. Biokile Eelselgitites settib heitveest vlja muda, mis pumbatakse Biokile- mikroorganismid on kinnitunud segatud muda lattu. Heitvee bioloogiline puhastus toimub kvale pinnale. Pinnaks vib olla kruus, aerotankides. Jrelselgitis eraldatakse aktiivmuda ja kivid, plastik, liiv ja aktiivssi. Tpilised pumbatakse see tagasi aerotanki. Segatud muda
annaabi.ee 
