osas 2020 aastaks Euroopa Liidu eesmärgid taastuvenergia osas Taastuvenergia osakaal energiasektoris 1994, 2005 ja eesmärk 2020 aastaks Konventsionaalsete energiatehnoloogiate edasiarendused Maavarade efektiivsem ammutamine Tuumaelektrijaamade III, III+ ja IV põlvkond Energia tootmine jäätmetest (biogaas prügilates, heitveepuhastites jt.) Heitmete kahandamine, taaskasutamine, neutraliseerimine EOR (Enhanced Oil Recovery) Meetod (ammenduvate) naftaväljade tootlikkuse suurendamiseks. Kui tavapärase pumpamise abil on võimalik ammutada 20-40% maardla naftavarudest, siis selle meetodi abil 30-60% kogu varust. · Gaasi lisamine: kõige levinum meetod, kus naftamaardlasse pumbatakse CO2, maagaasi või lämmastikku. Gaas suurendab rõhku ja parandab nafta voolavust, mistõttuammutamiskiirus ja puurtornide toodang suureneb
nii kütusena kui ka elektri tootmiseks. Praegu toodetakse 40% Euroopa Liidu energiast just naftast. Maagaas rahuldab 30% kõigist energiavarudest. Tahke kütus ~20% Tuumaenergia ja veejõud ~5% Ülejäänud kokku alla 2%. Suurim maasiseenergia osa on Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%. Nüüdisaegsede tehnoloogiad energiamajanduses. Maavarade efektiivsem ammutamine Tuumaelektrijaamade III, III+ ja IV põlvkond Energia tootmine jäätmetest (biogaas prügilates, heitveepuhastites jt.) Heitmete kahandamine, taaskasutamine, neutraliseerimine Fossiilse kütusega töötav jõujaam ei saa kunagi olla päris CO2 saastevaba. Sõltuvalt tehnoloogiast on maksimaalne teoreetiline piir 85-98% vahel. Kahandamise võimalused: CO2 pumpamine maaalustesse tühimikesse (gaasimaardlad, kaevanduskäigud, soolalademed); CO2 eraldamine heitgaasidest, keemiline sidumine ja ladestamine. USA-Norra ühisprojekt nägi ette 275 MW võimsusega Mongstad kivisöelektrijaama puhul 90% CO2
annaabi.ee 
