tuntuimad on Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvuspark. Märkimisväärsed on mujal Euroopas hääbumas olevad soo-alad (suurim Puhatu soostik 468 km²), mida on Eesti pindalast veidi üle 5,5%. Soo-aladest on enim säilinud rabad (umbes 70% ulatuses). Rahvusvahelise veealase koostöö aasta raames väärib märkimist ka see, et valdavalt saab Eesti aladel kasutada tarbeveena põhjavett. Vaid Tallinnas ja Narvas on kasutusel pinnavesi. Viimasel aastakümnel on renoveeritud ja rajatud mitmed heitveepuhastid ning loodusesse lastava heitvee reostus- koormus on oluliselt vähenenud. 4 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Kaitsealad ja Oandu-Ikla matkarada, 2012 LAHEMAA Oandu Nõmmeveski
99 99 99.99 99 99.99 vahendusel metaan CH4. Anaeroobne kitlemine viiakse lbi Lubjaga stabiliseeri-99.9 99.99 99.99 <10 seadeldistes, mida nimetatakse metaantankiks. Metaantanki mine temperatuur hoitakse tavaliselt 32-38 oC, pH 6.8. Protsessi kestus 14-30 peva. Anaeroobse kitlemise tulemusena vheneb aktiivmuda orgaanilise aine sisaldus 50-60 %. Prast anaeroobset ttlemist aktiivmuda kas 1) kuivatakse ja kasutatakse vetisena 2) ladustatakse 3) pletatakse. 2.3.2. kotehnoloogial phinevad heitveepuhastid Heitvee puhastamisel tuleb silmas pidada jrgmisi eesmrke: 1) heitvee puhastamisel peab vesi saavutama hgieeninuetele vastava puhtuse so. tvestavate mikroorganismide arv peab vhenema nutava tasemini 2) orgaanilise aine, lmmastiku ja fosfori kogus peab vhenema lubatud piirini 3) puhastamine peab olema majanduslikult efektiivne 4) puhastamisel tekkivate jtmete kogus on minimaalne ja osa orgaanilisest ainest lheb tagasi aineringesse.