Kas kõik on juhus kokkuvõte
Sealjuures on täpseim kõigist teadustest
antiikajast peale olnud selle peatunnistajaks, et inimvaim võib mõnikord elu
loteriimängust kõrgemale tõusta. Matemaatika on puhas mõistus: kogu tema
mõtteehitis rajaneb vähestel mõistetavatel põhimõtetel ning on püstitatud
kindlate reeglite järgi. Kui kusagil maailmas toimub üldse midagi plaanipäraselt,
siis just siin.
Albert Einstein kirjutas 1926 oma sõbrale Max Bornile, et tema usub täringuid
heitvasse Jumalasse ja Albert täielikku seaduspärasusse. Kuni surmani seisis suur
füüsik vastu oma nooremate kolleegide arusaamale, et juhusest ei ole aatomite
maailmas pääsu. Siiski ei saanud ka Einstein ignoreerida fakti, et pisimate
osakeste füüsikalised liikumised järgivad täiesti teistsuguseid füüsikaseadusi kui
need, millega me argielus kokku puutume.
Kvantteooria juhus erineb argisest: me oleme harjunud, et meie teadmatus on
juhusele aluseks