PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV
eestlasi on umbes 50%. Kirde-Eestis moodustasid mitte-eestlased 2009. aastal koguni 89%
5 Statistikaamet, tööjõu-uuring
6 Eesti Statistikaamet, tööjõu-uuring
pikaajalistest töötutest ning Põhja-Eestis ligikaudu 70%7. Kuni 2001. aastani olid nii töötuse
maar kui ka pikaajalise töötuse määr kõrgemad maapiirkondades. Järgnenud aastatel levis
pikaajaline töötus rohkem linnalistes asulates. Maapiirkondade töötuse vähenemine
oli suurel määral seotud enam levinud heitumusega: inimesed loobusid tööotsingutest,
sest töökohti oli vähe ning halb transpordiühendus ja lastehoiuvõimaluste puudumine ei
võimaldanud kaugemal tööl käia. Eluga tuldi toime tänu põllumajandussaaduste kasvatamisele
oma tarbeks ja juhutööde tegemisele. Majandusbuumi aastatel, mil töötus ja heitumus vähenesid,
oli pikaajaline töötus jällegi suurem maapiirkonades. Uus majanduskriis tõi endaga kaasa