Keskkonnaprobleemid Eestis Üheks suurimaks keskkonnaprobleemiks Eestis on jäätmed. Iga inimene tekitab päevas umbes 3k g heitmeid, põhiliselt on heitmeteks: konservipurgid, karp, klaasja plastmasspudelid, kartong, purunenud tarbeesemed, raiskunud toit, patareid, akud, vanad autokummid ja isegi autod. Tänapäeval ei arvesta inimesed enam sellega, et asjad mida nad pilluvad loodusesse kahjustavad keskkonda. Väga palju visatakse loodusesse just konservipurke ja metallkarpe, need on ju materjalid, mis säilivad mitmeid aastaid isegi mahamaetult. Väga palju visatakse loodusesse ka klaasist ja
Tootmisressursid on: 1) Loodusvarad (maa, maavarad, mets, veevarud) 2) Inimressurss (tööjõud) 3) Kapitaliressurss (tööriistad , hooned, rahalised vahendid). Tootmistegurid on: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus (oskus kolme eelnevat kasumlikult kombineerida) 75. Kuidas nimetatakse tootmise tagajärjel tekkivat vee ja õhu saastamist? Tootmise tagajärjel tekkivat vee ja õhu saastet nimetatakse heitmeteks. 76. Millised on ettevõtja palgakulud töötajale, millest need koosnevad? Ettevõtja palgakulud töötajale on brutopalk, töötuskindlustus ja sotsiaalmaks. Brutopalk on töötajapalk koos tulumaksu ja teiste seadusest tulenevate maksudega. Töötuskindlustus on sotsiaalkindlustuse liik, mille eesmärgiks on töö kaotanud kindlustatud isikule sissetuleku tagamine uue töö otsimise ajaks. Sotsiaalmaks on Eestis riiklik maks pensionikindlustuse ja ravikindlustuse
ehitusgeoloogilised tingimused nagu teedeühenduse ja kõrgepingeliinide olemasolu. Tuumajaamale on pakutud mitmeid asukohti: Paldiski, Suur-Pakri, Ida-Virumaa, Kunda ja Keibu lahe äärne vana karjääriala. Tuumaenergeetika mõju keskkonnale hinnatakse üheks väiksemaiks võrreldes kõigi teiste 21 energiatootmise viisidega. Tuumaenergeetika ainsateks keskkonda kahjustava-teks heitmeteks on väike kogus radioaktiivseid jäätmeid, mida on võimalik ohutult ladustada. Kasvuhoonegaase tuumajaam ei tooda. Eesti jaoks on kaugemas tulevikus tuumaelekter üks kõige reaalsemaid alternatiive põlevkivienergeetikale. Eesti võiks saada tuumkütust välisriigi käest, kelle tuumajaama me kasutame. Radioaktiivsed jäätmed ladustatakse ka välisriigis, kelle tuumkütust me kasutame. Osades reaktorites tekkivad tuumajäätmed sisaldavad plutooniumi, mida kasutatakse tuumarelvades.
annaabi.ee 
