Mariga vahekorda astuda. 4) Psühholoogilisele realismile viitasid näiteks Tõnu sisemised heitlused hea ja kurja vahel, kus Tõnu seadis esikohale materiaalsed väärtused ehk piimamehe koht ja rohkem raha, kuid samal ajal tundis süütunnet selle üle, millisesse olukorda ta Mari pani ning armukadedust, kuna tegu oli ikkagi tema naisega. Tõnu, olles nõrk mees, ei suutnud oma sisemiste heitlustega siiski ise hakkama saada ning üritas probleeme alkoholiga lahendada, mille tõttu ta tegelikult lõpuks ka suri. Vahepeal ta siiski võttis julguse kokku ja tahtis Kremerile paar head sõna öelda, kuid need olid üsna asjatud ning ei muutnud midagi. 5) Ma arvan, et tõeline armastus oli ainult Mari ja laste vahel ning ilmselt ka Tõnu ja laste vahel, sest isadel ei jää muud üle, kui oma võsukesi armastada. Kõikidest meestest, kes Mari teele
kordamise ja nende üle juurdlemise („Ma poleks pidanud“, või kommentaarid nagu „Ma olen tegelikkust, kuid mõtestab selle ümber, nähes ebaõnnestumisel pigem mööduvaid kui püsivaid idioot“, „Ma olen loll, täielik luuser“ – täielik?, „Ma ei saa kunagi seda, mida tahan“), tunneme end ja kõikehõlmavaid põhjusi. Lisaks väldib optimistlik seletusstiil kallutatud enesesüüdistusi või loomulikult halvemini ning saame oma ebaõnnestumiste ja heitlustega kehvemini hakkama. teiste süüdistamist: „See on minu süü...“, „Ma ei muutu kunagi ...“ ja „Mul ei tule see kunagi väl- Ma ei soovita siin nii-öelda kognitiivset „peast heitmist“, veenmaks end, et see pole tegelikult ja...“, tunnistades inimese ajutist rumalust, saamatust, laiskust, ettenägelikkuse ja planeerimise oluline, kuigi on; vahel võivad asjad haiget teha ja ka teevad
annaabi.ee 
