äärise ülaserva. Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises. Ajalugu Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kettaheite omapärast Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg
kauguse peale heitmises. 3 1.1. Kettaheite ajalugu Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat Phayllos heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel
kuulitõukajad heidavad kiirusega 14 m/s (50km/h). Kettaheide Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises. Ajalugu Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat Phayllos heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda
tulnud Olav (Olaf) Topmani eestvedamisel alustati 1922. aastal spordiväljaku väljaehitamist Arulagedale. Kuigi maa-ala spordiplatsi rajamiseks andis tolleaegne Aru talu peremees tasuta, seisis suur ja vaevarohke töö ees: ehitis oli tarvis planeerida, pinnas tasandada ning mätastest, kändudest ja kividest puhastada. Tänu kohalikele spordisõpradele saadi kõigega eeskujulikult hakkma. Valmisid nii jalgpalliväljak kui ka jooksurajad ning hüppe- ja heitepaigad. Peagi mõjus spordiväljaku valmimine hästi ka tulemustele. Sel ajal näitas amblalastest silmapaistvaid tulemusi Ants Strömberg. 1928. aastal läbis ta 100 meetrit 11,5-ga, 200 meetrit 23,5-ga ja 400 meetrit uue maakonna rekordiga 53,4. Mitmekülgne sportlane oli Harald Kobbin, kes parandas mitmel korral Järvamaa rekordit teivashüppes viies selle 1934. aastal 3.51-le. Samal aastal tuli ta Eesti meistrivõistlustel 13.07-ga pronksmedalile kolmikhüppes
/.../ Lõpuks otsustati Rakvere staadion rajada suisa sohu, kus ta praegugi asub umbes 300 meetrit Vabadusplatsist lääne pool, teisel pool rajatavat Poska puiesteed asuvale endisele kiriku heinamaale./../ Heinamaa anti kasutamiseks 6. novembril 1928 moodustatud Rakvere linna spordikomisjonile, kus osalesid Kalev, spordiklubi ja kohalik kaitseliit. Spordikomisjoni etteotsa valiti Kalevi esimees Sirotkin. /.../ 1930. aasta kevadel valmisid ka jooksurajad ja hüppe- ning heitepaigad. Nii võidigi Virumaa staadion ristipäeval, 29. mail 1930 pidulikult esimeste võistlustega avada. Staadion ei kukkunud välja kõige suurejoonelisem, ent rahuldas siiski nii Rakvere kui ka Virumaa vajadusi.22 Kunagise Abi-tiigi uisuplatsi asemel on praegu parkimisplats, kus veekogu läänekallast meenutab vaid üksik vana mitmeharuline remmelgas. Uue uisuvälja ja kunagise tiigi vahele jäävad staadion ning kaasaegne, 2004 avatud spordihall.
annaabi.ee 
