Eesti muinaslinnus Varbola
üles. Teatud kõrgusel pääses lingu üks ots konksu tagant lahti ning kivi pääses lendu.
Algelistel masinatel polnud heitekangi lühema õla otsas raskust, selle küljes rippusid köied,
millest hoidis kinni kamp sõjamehi, kes käsu peale korraga tõmbasid. Ent nii said osavad mehed
lennutada vaid mõnekiloseid kive. Eestis kasutasid esimesena kiviheitemasinaid saksa-taani
ristisõdijad 13. sajandi alguses. Läti Henriku kroonika järgi ehitati siin ilmselt kolmes eri
suuruses heitemehhanisme. Keskmiste mõõtmetega masinad heitsid 15-50 kilo kaaluvaid kive ca
100-150 meetri kaugusele. Nende abil üritati purustada linnuse kaitseehitisi ja hooneid ning
hävitada ja hirmutada kaitsjaid. Mujal Euroopas esineb teateid ka surnud loomade,
väljaheitetünnide ja vangistatud vaenlaste lennutamisest sissepiiratud linnusesse.
1219.-1220. aastal Põhja-Eesti vallutanud taanlastel oli Varbola meestega hea läbisaamine ja nad
kinkisid linnuse kaitsjaile ühe heitemasina