Valgel taustal on kujutatud kahte inimest, kellest üks on kettaheitja ja teine pika sauaga seisev mees, minu arvates kohtunik. Inimkeha anatoomiat on kujutatud väga realistlikult ning valge joonega on välja toodud ka väikesed detailid. Pilti on kujutatud tasapinnaliselt, mitte ruumiliselt. Arvatavasti kujutatakse vaasil olümpiamänge või mingeid muid spordivõistlusi, kus on üheks alaks kettaheide. Vaasil kujutatud kettaheitjal on ketas paremas käes ja ta valmitub heiteks. Arvatavasti oli kettaheide Vanas Kreekas üks armastatumaid spordialasid, kuna seda kujutati isegi vaasimaalidel. Vaasil on ka huvitavad mustrid, mis on asetatud ribadena. Muster asetseb peamiselt nõu kaelal kus on kujutatud lille mustrit, vaasi alumisel osal on kaunistused lihtsamad. Kettaheitja. Panateena amfora.
Viskevoorude vahel demonstreeriti osalejate poolt keskaegseid võitlusviise. Võistlejad said valida kohapeal laskemoona, sest selle raskus ja kuju määras paljuski viskekauguse. Viskekaugust saab lisaks muuta vastukaalu raskuse, lingu pikkuse ja noole otsas oleva lingu hoidva "sõrme" kuju muutmisega. Sõrme kumerusest oleneb, mis hetkel ling avaneb ja kui kõrgeks kujuneb kivi lennukaar. Võistluse võitis kahe vooru summa põhjal Ridala, teiseks jäi Rävala ja kolmandaks Harju. Pikimaks heiteks mõõdeti 114 meetrit. Kivide raskus jäi ca 10 kilo piirimaile. Kasutatud Kirjandus: 1. http://www.varbola.ee/vvv/linnus.htm
annaabi.ee 
