Karjatamise mõju taimekooslustele: Luhad, rannaniidud, aruniidud
vähendamise teel. Kõne alla tuleb ka karjamaarohu nappuse korral lisasööda ajutine
juurdevedu.
Süsteemne e rotatsiooniline karjatamineKopliviisiline karjatamine. Rotatsioonilise
karjatamise puhul on karjatatav rohumaa jaotatud kopliteks, kuhu loomad suletakse
suhteliselt lühikeseks perioodiks. Vastavalt päevade arvule jaotatakse koplid ühepäeva
või kahe- ja enampäeva kopliteks. Tingimustes, kus loomadel ei ole valikuvõimalust,
sunnime loomi sööma ka halvema söödavusega heintaimeliike (nt roog-aruhein).
Karjatamisele järgneb puhkeperiood, mille vältel karjamaataimik saab areneda uude
karjatamiseks sobivasse arengufaasi. Taimede püsivuse seisukohalt on oluline, et nad
saaksid puhkeperioodil koguda juurtesse vajalikul hulgal toitainete tagavara.
Karjatamisele kulunud aega ja rohumaa nn puhkeperioodi kokku nimetatakse
karjatamisringi kestvuseks.
Nii nagu vabakarjatamise puhul, on ka rotatsioonilisel karjatamisviisil mitmesuguseid
variatsioone
annaabi.ee 
