Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused
Alles 20. sajandil on Eestis kasvatatud põldheina. Heinapõllud hõlmavad praegu väga
suure osa Eesti põllumaast. Heintaimedest on tähtsamad harilik timut ja kerahein,
alusheinana aasnurmikas. Märjematel maadel päideroog ja aas-rebasesaba. Sööda
valgurikkuse suurendamiseks kasvatatakse liblikõielisi heintaimi punast ristikut, kuivadel
paepealsetel muldadel lutserne, alusheinana karjatatavatel aladel valget ristikut. Uus
liblikõieline heintaimeliik Eestis on kitsehernes (Galeega). Söödaks kasvatatakse segavilja
(oder+kaer+hernes), nii haljasmassiks kui ka teradeks.
Vanad kultuurtaimed Eestis on hernes ja põlduba. Aeduba ehk türgi uba pärineb Ameerikast
ja on Eestis eelkõige 20. sajandi kultuurtaim.
Juurviljadest on põliseim Eestis naeris. Alles viimastel sajanditel on kaalikas tema kõrvale
tõrjunud. Kapsast ja porgandit kasvatati varasemal ajal vähe. Kuigi kartul toodi Euroopasse
16
annaabi.ee 
