Sise- ja välispoliitika Eesti Vabariigi ajal
2) suhted NV-ga, alates 22st a NL-ga Versaille lepinguga
E üks puhverriik. NL maailma rev ideed, seega E pidev sõjaoht. Kulminatsiooniks 1 dets
riigipöördekatse. Suhted hakkasid paraneme 20ndate II poolel vastastikkused läbirääkimised,
kaubanduslepingud, konsultatsioonid. Kulminatsiooniks oli 1932 mittekallaletungi lepingu
sõlmimine. 3) suhted Lätiga piiriküsimus, mille kulminatsiooniks oli 20nda a märtsis peaaegu
sõja puhkemine. Mõlemad tahtsid Heinsatet, Valgat ja Ruhnut. Lepiti kokku, et Heinaste ja 1/3
Valgast Lätile, ülejäänu Valgast Eestile. 4) Balti liidu loomise küsimus kuhu oleks pidanud
kuuluma Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, aga ei tulnud midagi välja osapooolte omavah konfl
tõttu. Soome orient rohkem Sksle, ülejäänud Ing, Poola püüdis haarata juhtpositisoone.
Majandussidemed omavahel hästi nõrgad.
30NDAD AASTAD - põhiprobl 1) välispoliitilise orientatsiooni küsimus 20ndatel ja 30ndate
alguses Ing orientatsioon
annaabi.ee 
