Kõpu mõisa ja kooli ajalugu
1699. Aastal mõis riigistati ning see püsis riigi omanduses kuni 1800.
aastani sel aastal jagas keiser Paul I mõisa kaheks: väiksem osa(Väike-Kõpu) jättis ta
riigimõisaks ning suurema osa (Suure-Kõpu) kinkis kapten Fjudor Usakovi lesele Katariina
Usakovale. 1804. Aastal ostis mõisa 120000 rubla eest Paul Ludwig von Lövenstern. Samal
aastal läks Suure-Kõpu edasi Franz George von Oettingeni omandusse. Ta pidi selle aga
1805. aastal võlade katteks õemehele Bernhard Heineich von Strykile loovutama. 1822.
Aastal kirjutati Suure-Kõpu eelmise omaniku poja Aleander Georg Gottlib von Stryki nimele.
Tema oli mõisa elu isa asemel juhtinud juba 1806. aastast, sest Strykidele kuulusid peale
Suure-Kõpu veel Ridala, Tihemetsa, Kärsu ja Taagepera mõis. Kui Alexander Georg Gottlieb
von Stryk 1836. aastal teist korda abiellus, asus ta ehitama uut peahoonet. Abikaasa Ameline
Helena aga suri juba 1843. aastal. Lesk sattus masendusse ning häärberi ehitus jäi soiku.
1903
annaabi.ee 
