Muraka ja Puhatu soostik
Muraka raba põhjaosas on levinud valdavalt
väheõiene tarn (levib hästi liigvee tõttu, kuna Muraka raba äravoolutingimused on väga
halvad), mis mujal Eestis on haruldane. Eriti huvitav on aga sealne soosaarte taimestik. Idaosa
,,saared" on suhteliselt liigivaesed (seal levivad palu- ja laanemetsad). Muraka soostikus
leidub Eesti üks haruldasemaid metsaorhideesid pisikäpp. Lopsakat ürgmetsa kohtab Muraka-
Ratva vahelistel saartel, eriti on seda näha Heinassaarel, kus kasvab hammasjuur, nõiakold
ning lisaks mitmeid haruldasi seeneliike. Lisaks leidub veel seal mitmeid teisi kaitsealuseid
taimeliike: soohiilakas, kõdu-koralljuur, kuradi-sõrmkäpp, harilik näsiniin, künnapuu ja
harilik ungrukold. Soostikus leidub palju ka üldiselt soodele omaseid taimeliike nagu näiteks
kanarbik, sookail, huulhein ja harilik jõhvikas, küüvits jne [], [], []
Metsadest valitsevad peamiselt lodu-, soo- ja palumetsad, mis on soo-, glei- ja mitmesugustel
annaabi.ee 
