õmblusmasina heli. Laul on kõige aktiivsem hommikul ja päeval, õhtuks vaibub. 2. Elupaik ja levik. Heinaritsikas on levinud kõikjal Eestis see ritsikaline on arvukas puisniitudel, vanadel kesapõldudel metsa lähedal, kasevõsades, noortel ristikupõldudel, metsaservadel, raiesmikel, üksikult ka madalsoodel ja rabadel. 3. Arengutüüp. Heinaritsikas areneb vaegmoondega see tähendab,et munast kasvab vastne ja vastsest kasvab mõne aja pärast täiskasvanu. 4. Toitumine Heinaritsikad söövad peamiselt putukaid kuid võivad süüa ka taimi. 5. Sarnased liigid. Heinaritsikaga sarnased liigid on lauluritsikas,rohutirts,harilik niiduritsikas,männiritsikas ning teised ritsikalised. 6. Tähtsus looduses ja inimese elus. Vanarahvas arvas,et vedelikuga mis ritsikas pärast hammustamist haavale laskis saab soolatüükaid ravida. Kasutatakse ka kalapüügis. On tähtis osa toiduahelas.
Suurus Pikkus: Sõltuvalt liigist 1-16cm. Tiivad: Mõnedel liikidel tiivad puuduvad, mõnedel on jälle kaks paari. Paljunemine Troopikas aastaringselt, parasvöötmes suvel. Munade arv: 10-400 Koorumisaeg: Sõltuvalt temperatuurist 3 nädalast kuni 6 kuuni. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad üksikult. Toitumine: Teised putukad ja ämblikud, suured liigid söövad isegi konni, pisikesi sisalikke ja linnupoegi. Lähisuguluses olevad liigid Tarakanid ja heinaritsikad. Kasutatud kirjandus: http://www.zbi.ee/satikad/putukad/roov/roov_o.htm http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.zbi.ee/satikad/images/r/r004.jpg&imgrefurl=http://www.zbi.ee/satikad/pu tukad/roov/roov.htm&h=408&w=399&sz=15&hl=et&start=5&tbnid=2L3paBC4J5gE9M:&tb nh=125&tbnw=122&prev=/images%3Fq%3Dpalvetaja%26svnum%3D10%26hl%3Det%26sa %3DN Loomariigis Kaart 4
annaabi.ee 
