arutlesime 22.06.17 Kuna oli vihmane ilm siis esialgu jälgisime kuidas silotegu sujub, käisime põldudel ja ka lauda juures ning õhtul olin abis silopätsi sulgemisel. 10.07.17 Raamatupidamine – palgad 11.07.17 Raamatupidamine 24.07.17 Are ja Jaaguga käisime vaatamas rohumaid, et milline kõige esimesena niita. Peale seda läksin kaasa rohumaa vaalutamisele ning sain ise ka vaalutada. 25.07.17 Vaalutamas ning heinapressi demonstratsioonil. 27.07.17 Väetamas, sain ise ka väetada. Olin juures siloproovide võtmisel asu farmi juures asuvatest siloaukudest, scandagra käis võtmas. Hiljem läksin lauta, tutvusin laudaga. 28.07.17 Piimakarja farmis, tegelesime nii lehmade kinni jätmise, tiinuse vaatlemise kui ka sõrgade värkimisega. Käisin abis noorkarjalaudas vaktsiinide
sarnane hõõrdsiduriga. Suurim erinevus on see, et siduri vedav ja veetav osa on vahetult teineteise vastu surutud ja lisaks hõõrdejõule tuleb siduris kokku suruda vedrud selleks, et ketaste nukkidega varustatud tööpinnad saaksid hakata teineteise suhtes liikuma, sidur hakkab libisema ja jõuülekanne katkeb. Varasemal ajal olid kasutusel kaitsetihvtid, mis lõigati kaitsesiduris läbi, kui ülekantav jõud läks liiga suureks. Näiteks heinapressi hooratas, mille sees selline kaitsemehhanism asub. Vabajooksusiduri teeb eriliseks asjaolu, et ta kannab pöörlemist edasi ainult ühes suunas, traktorilt põllumasinale. Seda kasutatakse siis, kui põllumasinal on suured pöörlevad massid: heinapressil, silokombainil. Neid on kuultüüpi, rulliktüüpi, hoobtüüpi. Jõu ülekanne peab olema võimalik ka olukorras, kus töömasin on traktori suhtes liikuv, mis tähendab seda, et traktoripoolne ja põllumasinapoolne
annaabi.ee 
