Halliste luha taimkatte muutustest
jäi hein sageli tegemata suviste üleujutuste tõttu (Pullisaar, 1959).
1970.-1980. aastatel vähenes niidetava maa pindala tunduvalt ning niitmine muutus
ebaregulaarseks. 1981-1982. a. kohta märgitakse, et hõre puurinne võimaldab heina niita
mehhaniseeritult. Puude katvuseks hinnatakse ligikaudu 10%. Sõltuvalt kohalike majandite
söödavajadusest jäi igal aastal osa niitmata, kuid ala seisund oli sellegipoolest rahuldav.
Viimasena niitis Kõpu kolhoos jõe paremkaldal paiknevaid maid heinaniidukitega. Seetõttu
olid need alad paremas olukorras, kuigi varem Halliste puisniitu iseloomustanud üksikud
vanad tammed olid ümbritsetud põõsastest ning puisniidu ilme kannatas tublisti. Botaaniliselt
huvitavamad, kõrgemad kaldaosad, olid kas võsastunud või võsastumas niitmise lõppemise
tõttu (Sarv, 1984). 1985-1986ndateks, kolhoosiaja kõrgajaks, oli niidukoosluse pindalaks ca
264 ha, sajandi algusest oli niiduala vähenenud ca 42% võrra.
annaabi.ee 
