Merikotkas eelistab pesapaigana peamiselt vanu ja võrdlemisi hõredaid männienamusega (loo)metsi (eriti Lääne-Eestis), niiskeid kuuse- segametsi, metsastuvaid puisniite ja rabastuvaid männikuid. Enamasti on kusagil lähikonnas ka jahialaks sobiv veekogu: 81% meie merikotkapesadest asub veekogule lähemal kui kolm kilomeetrit. Pesapuuna kasutatakse peamiselt mändi, harvem haaba, sangleppa ja erandjuhul kaske, tamme või kuuske. Merikotkas on pesitsenud isegi vanal heinakuhjal ja kuhjalaval. Arvukuse suurenedes on kotkad asustanud üha uusi piirkondi ja tunginud sügavamale Sise- Eestisse. Uusi pesi leitakse järjest väiksemate järvede äärest. 2002. aastal avastati üks pesa alla 200 meetri kaugusel asustatud talust. Seda tuleb siiski pidada erandiks, sest pesa keskmine kaugus inimasustusest on üle kilomeetri. Rannikupiirkondades asuvad kotkad üha noorematesse ja väiksematesse metsadesse, sest enamiku sobivaid elupaiku on liigikaaslased juba hõivanud. Levik.
LÄTI MAATUNDMINE Budi (Z), ekatas (K), MASKID · Rahvas pois tüdrukuks, tüdruk poisiks, mustlane, juut, kerjus jne · Loomad - karu, kits, hobbune, sookurg, lehm · Asjad heinakuhi, luud, korv jne · Üleloomulikud olendid surm, kurat, jumal, laima,elus surnu, kummitus, pikka naine, nõid · Segu pillimees heinakuhjal, ratsanik hobusel PAKU ÕHTU Pööripäev 21.dets Tammepuust pakk Ühest külast teise lauldes, tantsides Vana minema, uus asemele Päikese sümbol pööripäev, kutsutakse päike tagasi VABAD 31-dets - vana-aasa õhtu PÄEVAD 1.jaan uus aasta 1.mai tööpüha 4.mai Läti iseseisvuse kuulutamise päev 18
annaabi.ee 
