Harala elulood
võttis minu eest täis viinapitsi,
jõi ära, vaatas ähvardavalt otsa, küsis:
,,Kus te Saksa ajal olite?"
Nõnda kaks korda, kolmanda pitsi ajal
tõmbasin talle vastu lõugu.
,,Tänan," pomises ta, ,,saagem tuttavaks:
isehakanud elukunstnik Raimo Palla!
Armastus ja janu juhivad maailma."
,,Mina tänan rohkem," laususin kergendustundega,
,,arvasin, et olete kompetentseist organeist."
Ta naeris: ,,Mina ei ole võõrliik!"
See vastus meeldis mulle, võtsin Palla tööle
heinajahuagregaadi peale.
Eks ta ikka üks boheemlane oli.
Aga mina pidin salgama enese ära,
kolhoosi agronoom, süüta süüdlane,
laskma ennast pagulastel mõnitada,
kui turismigrupiga Ameerikas käisin.
annaabi.ee 
