Igiliikur
hulgas leidub igiliikuri kirjeldusi. Jacopo de Strada ehitas 1580. aasta paiku
süsteemi vesirattast ja pumbast vähemalt paberil.
Kuulus matemaatik Johann Bernoulli tegelaes kahe erineva tihedusega
vedeliku tilkadega, lootes selle kombel leida tehnilise võimaluse igiliikuri
loomiseks. Ühe sõnaga see, mis pole saavutatav, veetleb alati kõige enam.
Äpardumiste üle hakkas tõsisemalt mõtisklema keegi tohter Julius Robert
Mayer Heilbronnist Saksamaal. Temagi ihaldas luua igiliikuri, kuid jõudis selle
kõrval vastupidise tõdemuseni, nimelt energia jäävuse seaduse formuleerimiseni:
suletud süsteemis ei saa energiat kaduma minna, kuid ka eimillestki tekkida.
2.1. Jõumomendimootorid
Praegu arvatakse, et igiliikuri idee on pärit keskaja Idamaadest, mitte aga
antiikmaailmast, nagu seda sageli väidetakse. 12. sajandil kirjutas india
astronoom ja matemaatik Bhasakara: ,,See masin käib ringi suure jõuga, sest
annaabi.ee 
