Enn vetemaa
sisemaailma seaduspärasusi välismaailmale peale suruda. Selliselt käituma ajendab teda tahe ebainimlikus
maailmas kõige kiuste inimlikke suhteid ja vahekordi
9
maksma panna, ehk nagu teoses on öeldud, püüdlus piibli verist tõukoera vaguraks tallekeseks muuta.
Tolstoilasena lepitab ta kurja heaga. Aarne ja Heikigi, nakatatuna Jakobi eetilisest idealismist, arutlevad aeg
ajalt võimaluse üle suhtuda kulak Johannesesse mitte kui vaenlasesse, vaid lihtsalt kui inimesesse. Nad
tunnevad hetkelist sümpaatiat Johannese vastu ja seetõttu usuvad võimalusse suhelda temaga inimlikult,
jättes kõrvale asjaolu, et Johannes on poliitiliste, sotsiaalsete või ka konventsionaalsete determinantide poolt
kulakuks, s. o. vaenlaseks tunnistatud. Jakobi abstraktne humanism, tema apoliitilisus, mis ju ka poiste