Reformierakonna juures meeldib mulle kõige rohkem see, et nad panustavad võimalikult palju noortele, lastele ja noortele peredele. Näiteks neil aastatel, kui toimuvad valimised, lubavad just nemad tõsta vanemahüvitist ja lasteraha, kui nende poolt hääletatakse. Iseasi, kas nendest lubadustest ka kinni peetakse. Kahe käega olen ma ka Andrus Ansipi poolt. Tema olemust mõistsin ma siis, kui Eestis olid nö ,,aprillirahutused``. Siis oli nii, et kõik tähtsad riigiisad heietasid selle ümber, et Lihulast tuleks ikkagi see venelaste monument ära viia, aga ei tea kuidas ja mismoodi. Aga Ansip oli mees, kes lasi selle ilma sõnagi lausumata kiiresti ära viia, tulgu siis mis tuleb. Hiljuti hakkas minu töökaaslane rääkima, et Ansippeaks peaministri kohalt tagasi astuma. Põhjenduseks tõi ta selle, et tema pärast ongi Eestis hetkel majanduskriis. Vaidlesin talle vastu, sest minu meelest ei saa see olla ainult ühe mehe süü
Oskar Lutsu isa Hindrik. Lutsu emapoolne vanaisa Mart ja vanaema Triinu olid ümbruskonna haritumad taluinimesed. Mõlemad olid paar talve koolis käinud: nad oskasid lugeda ja kirjutadagi. Vanaisa Mart pidanud lühikest aega koolmeistri ametit. Kirikhärrale meeldinud ta oma õiglase meele ja ilusa lauluhääle poolest, mistõttu tema hooleks usaldatud mõneks talveks laste õpetamine Järveperas. Sama vaimuerksad ja jutuosavad olnud vanaisa vennad. Perevanemad, mõlemad andekad jutuvestjad, heietasid muistseid lugusid sündinud ja olematuist juhtumusist. Tallu käis aastast-aastasse ajaleht, mida õhinal loeti. Kirikhärralt laenati nii vaimulikke kui ilmlikke raamatuid ja neid loeti pikil talveõhtuil. Harilikult lugenud ajalehte ja juturaamatuid teistele pereisa ise ette, kuna tüted-pojad teinud samal ajal käsitööd. Kirjaniku vanaema vennad osutasid samuti mõningaid kirjanduslikke kalduvusi. Üks vendadest, Mihkel Sepp, tegi vemmalvärsse