Eesti rahvamuusika
igiomase kroonika ja rahva hinge selge peeglina. Kogu nooruki-ea energia ja soojusega otsustasin ka omalt poolt kogu jõuga osa võtta ja
kaasa aidata, et veel säilinud ja saaksid kavakindlalt kogutud, korraldatud ja avaldatud." ("Vana Kannel" I, 1886.)
"Vana Kannel tahab täieline kogu vanu eesti laulusid olla, tema tahab meile ja järeltulevale soole näidata, kudas ennevanast meie esivanemad
laulnud rõõmus ja kurbuses, töö juures ja pidude pääl, tõe korral ja nalja heidul." ("Vana Kannel" I, 1886.)
"Meie vanavara on ainus ajaraamat, mis eesti rahvas ise omast minevikust on valmistanud. Kes omast minevikust lugu ei pea, sel ei ole ka
tulevikku, sest temal ei ole iseenese tundmist ei paremale ega pahemale poole; ta püüab neist raasukestest ära elada, mis võõra laua päält
maha pudenevad, see on vaevaline elu." (150. aruanne, Postimehe lisaleht, 1904.)