Marie Mürk
marie myrk
Mu sündimist heideti mulle ette. Kõikjal ja kõik. Kus ja kellega ma kokku puutusin. Hakkasin
endast mõtlema kui heidikust.
Maailmavalu oli ja ei olnud ka minu ees. Kuulasin vihast muusikat ja karjusin vanemate
peale. Nagu filmis, raamatutes ja teistes kodudes. Ei aidanud. Loopisin kõik enda asjad
minema. Need, mis mis mulle vastikud tundusid ja läksin häälega välismaale. Kolmeks
aastaks.
Tulin tagasi sügisel. Kõikidel olid head näod ees ja suhtuti nagu inimesesse, nagu võõrasse
inimesse.
Panin tähele et kõik võõrad kes algul olid võõrad ja siis tuttavaks said olid kõik ühesugused,
minu vastu
annaabi.ee 
