Lugusid Eesti keskajast
töörõivaid. Soojal ajal kanti peamiselt linaseid, talvel külmaga aga villaseid rõivaid.
Naiste rõivastuse moodustasid linasest kangast tehtud pikk varrukatega särk,
mille peale tõmmati käisteta villane umbkuub. Puusade ümber mähiti vaipseelik
pikem kangatükk , mis oli kinnitatud vööga. Veel kuulusid naiste riietusse sõba, põll
ja jalamähised sukkade asemel.
Meeste rõivastus koosnes särgist, kuuest, pükstest ja õlgadele heidetavast
riidetükist üleviskest. Särk oli lõua alt kinnitatud paelte, pööra või hoburaudsõlega.
Nööpe keskaja talurahvas ei kasutanud. Särk ja kuub olid pikad, ulatudes põlvini või
isegi allapoole. Jalamähised mässiti pükste sääreosa peale.
Jalas olid nii meestel ku naistel veisenahast tehtud pehmed pastlad, mille pikad
paelad seoti ümber säärte. Suvel kanti niinest põimitud viiske.
Talurahva söögist ja joogist
annaabi.ee 
