Eestlased Saksa armees
veebruaril kehtestati
sundteenistuskohustus aastakäikudele 19191924 (19-24
aastastele). Kuna Eesti Omavalitsuse juht dr Hjalmar Mäe
protestis selle korralduse vastu, said mehed valida, kas
nad lähevad tööle Saksamaa sõjatööstusse, astuvad
Saksa sõja-väe abiteenistusse või vabatahtlikena Eesti
SS-leegioni. Tööteenistusse kutsutute seas asuti aktiivselt
tegema propagandat Leegioni astumiseks.
Umbes 5000 meest otsustaski Eesti leegioni kasuks ning
nad saadeti märtsist augustini Heidelaagri õppeväljale
Debicas Krakovi lähedal, kus teiste kõrval oli ka Eesti SS-
leegioni väljaõppekeskus. Väljaõppekeskus oli tühi, sest
1942. aasta sügise vabatahtlikud olid Narva pataljonina
Ukrainasse saadetud.
1943. aasta oktoobriks õpetati ka uued mehed välja ja
saadeti nüüd juba kaherügemendilise 3. Eesti SS-
brigaadina Neveli rinde tagalasse, kus nad alguses
osalesid partisanivastases operatsioonis "Heinrich" ja
saadeti seejärel välisrindele.