Elades vaid selle mõtte järgi, on kindlasti kergem asi sinnapaika jätta ja mitte enam muretseda. Me ei vaevuks üksipulki seda probleemi lahendama ja ka enda küsimustele vastuseid otsima. Ei tohiks asju liiga kergekäeliselt kõrvale heita, sest nii oleks liiga palju lõpetamata asju ja lahenduseta probleeme meie elus. Kuidas me saaksime nii elada, kui iga väikse probleemi esile kerkimisel, selle lihtsalt kõrvale heidaksime? Arvan, et ei saakski ja et oma elus asjade toimiseks tulebki pingutada ja nagu ammust aega on öeldud pürgida läbi raskuste tähtede poole. Siiski maailmas on asju, mida me muuta ei suuda. Me ei saa muuta asjaolu, et maailmas on inimesi, kellel pole piisavalt häid elamistingimusi. Samuti ka seda, et pidevalt juhtub katastroofe, milles kannatab väga palju inimesi ja neid asju jäekski lugema. Sellistel hetkedel
kodus käinud kas koolivheajal või lihtsalt külas. Tammsaare sünnikoha külastamisel ärgem piirdugem auto või bussiaknast väljavaatamisega ning majamuuseumi põgusa silmitsemisega, teha tuleks paaritunnine jalgsimatk mööda Tammsaare väljamäge ja selle lähemat ümbrust, mis on muutunud peaaegu nagu vabaõhumuuseummiks. Matks algaks Tammsaare kolhoosi keskusest või endise Kaarli talu asukoha juurest, Kaarli ja TammsaareLõuna talude piiril heidaksime pilgu maantee vasakul serval asuvale ristiga piirikivile, tutvukisme seal oleva soosillaga, mis oli kunagi raskesti läbitav, kuid nüüdseks kruusatatud maantee. Edasi jõuaksime vargamäele, kus hakkavad paistma TammsaarePõhja talu hooned. Õue jõudes näeme kõigepealet Hansenite vana rehielamut ning maja, mis ehitati 1973. a. Uuesti, kuna kahjuks nende päris elumaja põles 1945.aastal. Rehielamu taga on kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumaja, mis valmis 1933.aastal