Eesti kirjanduse ajalugu I
Kuulutab
luule tõest kõrgemal seisvaks.
I MS ajal kirjutas sõjavastast luulet, süvenev vaimuhaigus pidurdas arengut, mida varem juba
pidurdas vähene haridus ja intellektuaalne piiratus. Tema viimased luuletused ilmusid 1917-18
ajakirjas "Naiste Töö ja Elu" Meeri Tuuletare pseudonüümi all.
Palju loomingut loonud hetkemeeleolude ja elamuste tõukel. 1905. aastal luuletused "Linda"
ajakirjas ja Noor-Eesti koguteoses "Võitluse päevil". Umbes samal ajal valmis ka esikkogu.
Heibergil tekkis lõhe reaalse maailma ja endaloodud maailma vahel.
Jaan Lõo (1872-1939)
ainus luulekogu "Nägemised" (1916) - keskendub inimese suhetele kodumaa ja rahvaga, kolm
tsüklit: Isade maa, Vägilaste lood, Ihad.
Lõo luule erineb mitmeti ajajärgu värsitoodangu põhiilmest. "Nägemiste" autor on eeskätt
isamaalaulik, rahvusluse ülistaja ning propageerija. Lõo kodumaa ja loodusluules jääb kõlama
kargus ja rahulik tõsidus, mis parematel juhtudel jõuab haaravuseni.
Jaan Oks
annaabi.ee 
