Jürgen Rooste
osavalt pikitud rafineeritud kujutluspildikesi ning keelemängu. Ruja iseeneses on rakendatud
vähe. Keelt püüaks luuletaja justkui üdini eestindada (rahvapärastada), samas kasutab puhast
inglismanni. Kerge huumor ja semulikkus lööb järjekindlalt värelema, heites oma kutsuvad
käed me kaela. Sestap võluvadki värsid algul puhtemotsionaalsel ja elamuslikul pinnal, et
hiljem taastuda järelemõtliku heiastusena. Need luuletused on vormitud sonetid tõesti oma
harduses ja samas pöörata tahtmistega. Oma loominguga võitleb Jürgen nii vormilise kui ka
vaimse stambi vastu. Esialgu küll läbinähtavalt, seega populaarsena, aga mis edasi tuleb,
näitab luuletaja saatus. Oleks (on küll paha poiss ja olemata asi) luulesõbralikum aeg, siis
müüdaks "Sonetid" vähemalt tiraaiga 3000 4000 päris kiirelt läbi.
annaabi.ee 
