Juhan Liivi luule analüüs
Kuhu lähen mina, vaene?
Kelle juurde, koduta?
Oh mu vend, mu sõsar, naine,
Ema, isa, isamaa!
3) Küll on lainte hiilgus ilus 4) Pääsukese silm
Küll on lainehiilgus ilus, Lendamine, lidin ja laul,
Ilus hiilgus mere veel. Taevasina, kevade aul:
Küll on tähehiilgus ilus, Päikeseselge ilm,
Ilus hiilgus ülevel. Pääsusilm!
Minu kullakese silmad
Ilusamad enam veel
Kui see tähehiilgus kõrgel,
Kui see hiilgus mere teel.
Aga kullakene kaugel,
kaugel olma otsata.
Tuhat merd on meie vahel,
Tuhat lainet lõpmata.
Luuletus „Helin“ on autobiograafiline ja räägib selles, kuidas koos vanusega hakkasid
ilmnema ka mured ja kohustused. „Isamaale“ on isamaaline luuleus ja sellega on tahetud
annaabi.ee 
